Hõbedase auto avatud pakiruum, kus on näha tulekustuti, tekk, esmaabikomplekt ja ohukolmnurk.

Kuidas valida sobiv tulekustuti autosse?

Sõiduki tulekustuti ei ole pelgalt soovituslik lisavarustus – teatud sõidukikategooriatele on see otseselt kohustuslik nõue, mis tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. Milline tulekustuti sobib autosse ja kui suur peab tulekustutusaine mass olema?

Sõidukikategooriate selgitus

Eesti liiklusseadus ja EL-i sõidukikategooriad jaotuvad järgmiselt:

M1 – tavaline sõiduauto – sõiduk, milles on kuni 8 istekohta lisaks juhikohale (nt tavaline pere- või linnasõiduk, maastur, kaubik-tüüpi isikuauto). See on kõige levinum kategooria, mida enamik autoomanikke kasutab.
N1 – väikeveok/kaubik – kaubaveoks mõeldud sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 tonni (nt tarnekaubik, pikap, väiksem furgoon).
M2 – väiksem buss – sõitjateveoks mõeldud sõiduk, milles on rohkem kui 8 istekohta lisaks juhikohale, kuid mille täismass ei ületa 5 tonni (nt mikrobuss, väiksem koolibuss).
M3 – suurem buss – sõitjateveoks mõeldud sõiduk, milles on rohkem kui 8 istekohta lisaks juhikohale ja mille täismass ületab 5 tonni (nt linnaliini buss, kaugliini reisibuss). “Suurbuss” viitab M3 kategooria sõidukile, milles on üle 17 istekoha (koos juhiga) – seega enamik tavapäraseid liinibusse ja reisibusse kuulub siia alamkategooriasse.
N2 – keskmine veoauto – kaubaveoks mõeldud sõiduk täismassiga 3,5–12 tonni (nt keskmise suurusega tarneauto, prügiveok).
N3 – raske veoauto – kaubaveoks mõeldud sõiduk täismassiga üle 12 tonni (nt pikamaaveokid, poolhaagise vedukid, suured tsisternautod).

Miks on auto tuleohutuse seisukohalt eriline keskkond?

Sõidukis koonduvad ühte piiratud ruumi mitu erineva iseloomuga ohuallikat:

Mootoriruum – kütuse-, õli- ja jahutusvedelike lekked, kuumad pinnad ning elektrisüsteemi lühised.
Elektrisüsteem – akud, juhtmestik, kaitsmekarbid ning tänapäeva sõidukite puhul ka keerukas elektroonika.
Salong – istmete polster, vaibad ja plastdetailid, mis süttimisel levitavad tuld kiiresti ja tekitavad rohkelt suitsu.
Kütusesüsteem – bensiini-, diisli- või gaasitoitesüsteemi lekked, mis võivad tekitada äkilise ja intensiivse põlengu.

Mis autos tegelikult põleda võib?

Tulekustuti valimisel on esimeseks reegliks mõista, et sõidukis võib korraga esineda mitut tüüpi põlevmaterjali:

Tahked ained (klass A) – istmepolster, vaibad, salongi plastdetailid ja pakiruumis vedav pagas.
Põlevvedelikud (klass B) – bensiin, diislikütus, mootoriõli, piduri- ja roolivõimendi vedelik.
Gaasilised ained (klass C) – maagaas (CNG) ja vedelgaas (LPG), mida kasutatakse gaasiküttel sõidukite kütusena. Gaas on balloonis rõhu all, mistõttu kuumuse mõjul võib balloon sisemine rõhk tõusta ohtlikult kõrgeks ning kaasneda plahvatusoht – seega tuleb gaasiküttel sõiduki põlengu puhul olla eriti ettevaatlik (vt täpsemalt allpool).
Elektriseadmed – aku, juhtmestik, kaitsmekarbid ja pardaelektroonika, kus lühis võib süttimise algatada.
Liitiumioonakud (klass L) – hübriid- ja elektriautode käitusakud, mis vajavad kustutamisel erilähenemist.

Tulekustuti nõuded sõidukile tulenevad seadusandlusest

Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded
ning nõuded varustusele” kehtivad sõidukite tulekustutitele järgmised miinimumnõuded:

Kuni 3,5 t täismassiga M1 kategooria sõiduk (tavaline sõiduauto) – üks vähemalt 1 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
N1 kategooria sõiduk (väikeveok/kaubik, kuni 3,5 t) – üks vähemalt 1 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
Üle 3,5 t täismassiga M1 kategooria sõiduk – üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
N2 kategooria sõiduk (keskmine veoauto, 3,5–12 t) – üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
N3 kategooria sõiduk (raske veoauto, üle 12 t) – üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
Kuni 17 istekohaga M2 ja M3 kategooria sõiduk (väiksem buss) – üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
Üle 17 istekohaga M2 ja M3 kategooria sõiduk (suurbuss) – üks vähemalt 6 kg tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutit, millest üks peab paiknema juhi läheduses. Liigendatud sõidukil peab tulekustuti olema igas liigendatud osas ning haagisel eraldi tulekustuti haagises.

Tulekustuti peab olema töökorras, kättesaadavas kohas ning kinnitatud selliselt, et selle eemaldamine oleks võimalik ilma abivahenditeta. Bussides (M2 ja M3 kategooria sõidukites) peab tulekustuti asukoht olema ka eraldi tähistatud.

Millist tüüpi tulekustutit eelistada tavalisele sõiduautole?

Tavalisele sõiduautole (M1 kategooria) on parimaks universaalseks valikuks 1 kg või 2 kg ABC-pulberkustuti. See kustutab efektiivselt nii tahkeid aineid (salongi polster), põlevvedelikke (kütus, õli) kui ka elektriseadmeid (juhtmestik, aku), mistõttu katab see kõik autos esineda võivad ohutüübid ühe seadmega. Pulberkustuti kompaktne suurus võimaldab selle paigutada näiteks istme alla, pagasiruumi külgtaskusse või spetsiaalsesse kinnitusklambrisse.

Milline tulekustuti sobib veoautole, bussile ja haagisele?

Suurema massiga sõidukitele (N2, N3 kategooria veoautod ning M2, M3 kategooria bussid) on seadusega nõutav vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. Praktikas on levinuimad valikud:

2 kg ABC-pulberkustuti – universaalne valik veoautole ja väiksemale bussile.
6 kg ABC-pulberkustuti või kaks 2 kg tulekustutit – kohustuslik üle 17 istekohaga suurbussile, kus üks tulekustutitest peab paiknema juhi vahetus läheduses.

Liigendatud sõiduki (liigendbuss) puhul vajab tulekustutit iga liigendatud osa eraldi ning haagise puhul peab tulekustuti asuma ka haagises endas.

NB! 2 kg on seaduse järgi lubatud miinimum ka N3 kategooria raskeveokitele (üle 12 t), kuid see ei pruugi olla piisav suurema mootoriruumi, pikema kütusesüsteemi või kergesti süttivat kaupa (nt tekstiil, puit, pakendid) vedavatele sõidukitele. Sellisel juhul tasub kaaluda seadusest suuremat 6 kg pulberkustutit, eriti kui sõiduk veab ohtlikku või kergestisüttivat veost.

Millega kustutada tavalist ehk sisepõlemismootoriga autot?

Põleng sõidukis levib kütuse, õlide, plastiku ja salongimaterjalide tõttu väga kiiresti. Autos olev käsikustuti on mõeldud AINULT algstaadiumis põlengu piiramiseks, et võita aega inimeste ohutusse kohta toimetamiseks.

Sinu peamine fookus peab olema reisijate ohutusel, vigastuste vältimisel ja päästjate kiirel teavitamisel.

Käitumisjuhised sõiduki põlengu korral:

Peata auto ja lülita välja süüde – tõmba sõiduk kohe ohutusse kohta tee servas, seiska mootor ja rakenda seisupidur. Süüte väljalülitamine peatab elektrilise kütusepumba ja vähendab elektrisüsteemi lühiseohtu.
Evakueeri kõik reisijad viivitamatult – välju autost kiiresti ja veendu, et kõik kaassõitjad teeksid sama. Ära raiska aega isiklike asjade päästmisele.
Eemaldu ja helista koheselt häirekeskusse 112 – liigu autost tuulepealsesse suunda (nii et suits puhuks sinust eemale) vähemalt 15–20 meetri kaugusele. Teavita päästjaid sõiduki täpsest asukohast ja sellest, kus tuli asub (mootoriruumis, salongis või põhja all).

Kuidas kustutada mootoriruumi põlengut?

Mootoriruum on kõige sagedasem auto süttimise koht. Kui põleng on alles algusjärgus ja otsustad kustutit kasutada, järgi rangelt järgmisi reegleid:

ÄRA AVA KAPOTTI TÄIELIKULT! Kapoti avamine annab tulele korraga suures koguses hapnikku, mis tekitab tugeva leegipahvaku otse sinu suunas.
Kasuta “pragu-tehnikat” – ava kapotilukk kabiinist (kapott tõuseb paari sentimeetri jagu turvakonksu otsa).
Suuna kustuti joatoru vaid paarisentimeetrisest kapotipraost sisse.
Lase kustutusainet mootoriruumi lühikeste, tugevate pahvakutega.
Alles siis, kui leegid on maha surutud, ava kapott ettevaatlikult (võimalusel kindaga) ja kustuta järelejäänud kolded.

NB! Suuna kustutusjuga alati leegi alumise serva (tulekolde), mitte leekide tipu pihta. Seisa tuule poolt ja suuna kustutusjuga pärituult (nii et suits ja leek liiguvad sinust eemale).

Millega kustutada elektri- ja hübriidauto akupõlengut?

Tavaline ABC-pulberkustuti ega ka CO₂-kustuti ei suuda peatada hübriid- ja elektriautode akudes tekkivat keemilist ahelreaktsiooni, mille käigus akuelemendid üksteist järjest süütavad ning tekitavad väga kõrget temperatuuri.

Miks tavaline tulekustuti siin ei aita:

Elektriauto akupakett (tavaliselt 40–100 kWh) asub kere põhja all suletud ja tugevdatud korpuses ning otsene ligipääs üksikutele akuelementidele puudub. Kaasaskantavad hüdrogeellisandiga liitiumioonakude tulekustutid (nt 2 l või 6 l, mõeldud kuni ~600 Wh mahtuvusega seadmetele nagu sülearvutid, akutööriistad, e-tõukerattad) ei ole mõõtmete ega mahu poolest ette nähtud auto suurusjärgus akupaketi kustutamiseks – nende kasutamine sõiduki akupõlengu peatamiseks ei ole realistlik ega tõhus.

Mida saab autos tegelikult teha?

Väline tulekahju (nt salongis, mootoriruum), mis pole veel akupaketini jõudnud – seda saab kustutada tavalise ABC-pulberkustutiga, samamoodi nagu tavalise sõiduki puhul.
Kui tuli on jõudnud akupaketini või kahtlustate seda, ei ole kaasaskantav kustuti enam piisav – vajalik on professionaalne päästemeeskond, kes kasutab suurtes kogustes vett akupaketi pikaajaliseks jahutamiseks (sageli sadu ja tuhandeid liitreid pika aja jooksul) või spetsiaalseid vahendeid nagu akukorpust läbistav joatoru.
Ohutu vahemaa hoidmine – elektriauto akupõleng võib taassüttida tundide või isegi päevade pärast, mistõttu tuleb sõiduk pärast intsidenti viia ohutusse kaugusesse ja jälgida seda pikema aja jooksul.

Mida saab teha enne päästeteenistuse saabumist:

Ärge tõmmake laadimiskaablit ise pistikust välja, kui laadimise ajal tekib suits, kuumenemine või tulekahju – kaabel ja pistik on endiselt pinge all ning selle käsitsi lahtiühendamine võib tekitada elektrilöögi või kaarlahenduse ohu. Katkestage vool võimalusel kaugemalt (nt laadimisjaama rakenduse kaudu, seinal olevast kaitselülitist või maja peakaitsmest).
Tuletõkketekk – kui põleng on veel varajases staadiumis, saab tuletõkketekiga sõiduki kiiresti katta, et piirata leekide levikut ümbritsevatele sõidukitele, kuid seda tuleb teha ilma laadimiskaablit puudutamata.
Evakuatsioon ja koheselt 112-le teavitamine – kuna tegemist on suure energiaga akupaketiga ja potentsiaalselt pingestatud laadimissüsteemiga, ei tohi üritada seda ise kustutada ega laadimist käsitsi katkestada, kui tuli on juba akuni jõudnud. Liigu autost tuulepealsesse suunda (nii et suits puhuks sinust eemale) vähemalt 15–20 meetri kaugusele.
Ärge kunagi proovige akupaketti ise avada ega punktkustutada – see on ohtlik nii kõrge pinge kui ka termilise šoki tõttu.

Elektri- ja hübriidsõidukite parklates, laadimispunktides ning teenindustöökodades on seetõttu soovitatav lisaks tulekustutile omada ka spetsiaalset suuremõõtmelist tuletõkketekki ning tagada kiire ligipääs veevarustusele, mis võimaldab intensiivset jahutamist kuni professionaalsete päästejõudude saabumiseni.

Millega kustutada CNG ja LPG gaasiküttel sõiduki põlengut?

Maagaasil (CNG – compressed natural gas) või vedelgaasil (LPG – liquefied petroleum gas) töötavad sõidukid kujutavad endast eraldi riski, kuna kütus on rõhu all balloonis ning lekke korral võib tekkida plahvatusohtlik gaasi-õhu segu enne, kui nähtavat leeki üldse tekib.

Peamised erisused bensiini- ja diiselautoga võrreldes:

Gaasiballooni asukoht ja tähistus – CNG- ja LPG-sõidukitel on kütuseballoon tavaliselt pagasiruumis, kere all või tagateljel ning sõiduk on väliselt tähistatud vastava kleebisega (roheline “C” CNG puhul, sinine/oranž tähistus LPG puhul). Selle info teadmine aitab päästemeeskonnal ohtu kiiremini hinnata.
Rõhu all olev gaas – erinevalt vedelast kütusest (bensiin, diisel) võib gaasiballooni kuumenemisel (nt tulekahju läheduses) rõhk tõusta ohtlikult kõrgeks ning kaasaegsed balloonid on varustatud rõhu vabastamise klapiga (PRD – pressure relief device), mis avaneb enne ballooni purunemist ja laseb gaasi kontrollitult välja – see võib tekitada äkilise leegi väljumise ballooni ventilatsiooniava suunas.
ABC-pulberkustuti on ka gaasiküttel sõiduki puhul esmane valik, kuna see on sertifitseeritud nii tahkete ainete, põlevvedelike kui ka põlevgaaside (klass C) kustutamiseks – seesama kustuti, mida soovitame tavalisele sõiduautole, sobib ka CNG/LPG sõidukile.

Käitumisjuhised gaasiküttel sõiduki põlengu korral:

Hoidke suurt ohutut vahemaad – kui põleng on juba arenenud ja gaasiballoon on kuumuse käes, tuleb sõidukist ja selle lähedusest kiiresti eemalduda (soovituslikult vähemalt 50–100 m), kuna ballooni purunemise oht on tõsine ning tekkiv plahvatuslaine võib olla eluohtlik.
Ärge püüdke ise kustutada arenenud põlengut, kui kahtlustate, et tuli on jõudnud gaasiballoonini või selle lähedusse – helistage kohe 112 ja laske professionaalidel tegeleda.
Väiksema, algstaadiumis põlengu korral (nt mootoriruumis, enne kui tuli balloonini jõuab) võib ABC-pulberkustutit kasutada samamoodi nagu tavalise sõiduki puhul, kuid jälgige pidevalt olukorda ja olge valmis kiiresti taganema.
Ärge kunagi proovige gaasiventiili või -ballooni ise sulgeda kuumas või põlevas piirkonnas – see on ohtlik ja jäetakse professionaalsete päästjate hooleks.

Kuhu ja kuidas tulekustuti autosse paigaldada?

Seadus nõuab, et tulekustuti oleks kättesaadavas kohas ning kinnitatud selliselt, et selle eemaldamine oleks võimalik ilma abivahenditeta. Praktikas tähendab see:

Sõiduautol – kinnitusklamber istme alla, pagasiruumi külgseina, esiistme tagaküljele või turvavarustuse komplekti.
Veoautol ja bussil – juhikabiini vahetusse lähedusse, nii et juht saaks tulekustuti kiiresti kätte ilma ukse avamata.

Sõidukis olevat tulekustutit tuleb kontrollida üks kord aastas.