Kuidas valida sobiv tulekustuti koju?

Kuidas valida sobiv tulekustuti koju?

Kodu on koht, kus veedame suurema osa oma ajast ning kus viibivad sageli ka lapsed ja vanemad pereliikmed. Tuleohutuse seisukohalt on kodu tundlik keskkond, sest tulekahju puhkemisel öötundidel on reaktsiooniaeg aeglasem, majapidamises on palju erinevaid süttimisallikaid ning enamik inimesi ei oska tulekustutit kriitilisel hetkel õigesti kasutada. Milline tulekustuti sobib koju, kuhu see paigutada ja miks tasub kodus lisaks tulekustutile mõelda ka teistele ohutusvahenditele?

Miks on kodu tuleohtlik keskkond?

Kodus koonduvad ühe katuse alla mitmeid erinevaid ohuallikaid:

Köök – pliit, ahi, fritüür ja muu toiduvalmistamise tehnika, kus kasutatakse kuuma õli ja rasva.
Elektriseadmed – pesumasin, kuivati, nõudepesumasin, telerid ja arvutid, mis võivad ülekuumenemisel süttida.
Laadimispunktid – nutiseadmete, sülearvutite, akutööriistade ning e-tõukerataste ja -jalgrataste laadimine.
Küte ja gaasiseadmed – küttekolded, kaminad, elektriradiaatorid, korstnad ning maagaasi- või propaanitoitel köögiseadmed ja gaasiboilerid, mis vajavad regulaarset hooldust ja lekete kontrolli.
Garaaž ja kõrvalhooned (eramajas) – auto, aiatehnika, kütuse- ja kemikaalihoidlad ning muu kergestisüttiv materjal.

Mis kodus tegelikult põleda võib?

Tulekustuti valimisel on esimeseks reegliks mõista, et üks kustuti ei sobi kõigi olukordade jaoks. Tuleb teada, mis tüüpi materjalid kodu eri tsoonides põleda võivad:

Tahked ained (klass A) – mööbel, tekstiil, vaibad, paber ja puitdetailid.
Põlevvedelikud (klass B) – lahustid, värvid, puhastusvahendid ja kütus garaažis.
Gaasilised ained (klass C) – maagaas, propaan ja butaan, mida kasutatakse kodudes näiteks gaasipliidi, -boileri või -küttekolde toitena. Gaasipõleng on eriti ohtlik, kuna gaasileke võib enne süttimist tekitada plahvatusohtliku segu õhuga – seetõttu tuleb esmalt alati gaasivarustus kinni keerata ja alles seejärel proovida kustutada, mitte kunagi vastupidi.
Rasvad ja toiduõlid (klass F) – köögis kasutatav õli ja rasv, mis fritüüris või pannil süttimisel levib väga kiiresti.
Elektriseadmed – kodumasinad, elektrikilp, pikendusjuhtmed ja muu koduelektroonika. Tavaline veejuga ei sobi siia, kuid dielektriliselt testitud veeudukustutid on erand (vt allpool).
Liitiumioonakud (klass L) – nutiseadmete, akutööriistade ja e-liikurite akud, mis võivad tekitada raskesti kustutatava ahelreaktsiooni.

Millist tüüpi tulekustutit eelistada koju?

Kodukasutuseks on kõige universaalsem ja lihtsamini käsitsetav valik 6-liitrine veeudukustuti või 6 l ABF-vahtkustuti.

6-liitrine veeudukustuti kustutab mööblit, tekstiili, vaipu, paberit ja puitdetaile (klass A) jätmata pindadele söövitavaid jälgi ega tekita tolmupilve. Samuti on see tõhus rasvade ja toiduõlide (klass F) kustutamisel. Oluline on siinkohal vahet teha veeudukustutil ja tavalisel (jugaga) veekustutil – kuigi mõlemad kasutavad kustutusainena vett, on nende toimepõhimõte erinev. Veeudukustuti pihustab vee äärmiselt peente piiskadena, mis aurustuvad kiiresti ja jahutavad põlevpinda suure kontaktpinna tõttu tõhusalt, ilma et tekiks ohtlikku pritsimist. Tavaline veekustuti seevastu väljastab tugeva ühtse joa, mis kuuma õli või rasva pinnale sattudes muutub koheselt auruks ja paiskab põleva rasva plahvatuslikult laiali – seda ei tohi köögis rasvapõlengu kustutamiseks kunagi kasutada. Veeudukustutid on läbinud dielektrilisuse katse 36 000 V pingega, mistõttu on need ohutud kasutamiseks ka pingestatud kuni 1000 V elektriseadmete (nt elektrikilp, pesumasin, kuivati) kustutamisel – peen veeudu ei moodusta katkematut juhtivat veejuga nagu tavaline pihustus, mistõttu vool kasutajani ei jõua. See teeb veeudukustutist tõeliselt universaalse valiku peaaegu kogu kodu jaoks – sobib nii mööblile, tekstiilile, elektriseadmetele kui ka väiksematele köögirasva põlengutele.
6 l ABF-vahtkustuti kustutab samamoodi mööblit, tekstiili, vaipu, paberit ja puitdetaile (klass A) jätmata pindadele söövitavaid jälgi ega tekita tolmupilve. Selle koristamine on peaaegu sama lihtne kui veeudu koristamine. Lisaks on ABF-vahtkustuti väga tõhus lahustite, värvide, puhastusvahendide ja erinevate kütuste kustutamisel. Samuti on see tõhus rasvade ja toiduõlide (klass F) kustutamisel. Sarnaselt nagu ka veeudukustutid on ka ABF-vahtkustutid läbinud dielektrilisuse katse 36 000 V pingega, mistõttu on need ohutud kasutamiseks ka pingestatud elektriseadmete (nt elektrikilp, pesumasin, kuivati) kustutamisel.
Juhul kui kodus on mitmeid Li-ion-akudel töötavaid akutööriistu, e-liikureid ja muid akuseadmeid, mis vajavad pidevat laadimist, siis võiks valik langeda 6 l Li-ion-akude kustutile, mis on võimeline kustutama kuni 600 Wh mahuga akusid. Lisaks kustutab see ka mööblit, tekstiili, vaipu, paberit ja puitdetaile (klass A) jätmata pindadele söövitavaid jälgi ega tekita tolmupilve. Samuti on see tõhus rasvade ja toiduõlide (klass F) kustutamisel. Muidugi on see ohutu ka kuni 1000 V pingestatud elektriseadmete kustutamisel.

Kui kodus on väikelapsed, on veeudukustuti või ABF-vahtkustuti kasutamine ka füüsiliselt kergem ja vähem hirmutav kui pulberkustuti tugev pihustus.

Punane 2l LI-ION aku kustuti liitiumioonakude, tahkete ainete (A-klass) ja rasvapõlengute (F-klass) kustutamiseks, vastab EN 3 nõuetele.

Tulekustuti stuudiokorterisse ja väiksemasse korterisse

Väiksemasse koju või stuudiokorterisse ei pea alati valima suuremahulist 6-liitrist kustutit – kompaktsemad 2-liitrised lahendused on kergemad (u 4-5 kg), võtavad vähem ruumi ning sobivad hästi näiteks köögikapi kõrvale või esiku seinale:

2 l Li-ion akude tulekustuti (HydroGel) – mõeldud spetsiaalselt nutiseadmete, sülearvutite, akutööriistade ja kergliikurite (kuni u 200 Wh akumahtuvusega seadmed) akupõlengute jaoks. Lisaks akudele sobib see ka mööbli, tekstiili, vaipu, paberit ja puitdetailide (klass A) ja väiksemate rasvapõlengute (5F) kustutamiseks, mistõttu katab see väikeses kodus mitu ohuallikat korraga.
2 l fluorivaba AF-vahtkustuti – spetsiaalne “rasvakustuti” köögi jaoks, mis tekitab kuumale õlile ja rasvale lämmatava vahukihi (efektiivsusklass 40F) ning sobib lisaks ka mööblit, tekstiili, vaipade, paberi ja puitdetailide (klass A) kustutamiseks. See on fluorivaba ehk ei sisalda keskkonnale kahjulikke PFAS-ühendeid.

Kuigi mõlemad 2-liitrised kustutid on väga head täienduseks kitsamale ohualale (akulaadimine, köök) – kumbki neist kustutab nii A-klassi (tahked ained) kui ka F-klassi (rasvad ja toiduõlid) põlenguid –, soovitame suuremas või mitmetoalises kodus lisada ka vähemalt ühe suuremamahulise (6 l) tulekustuti..

Kuhu korteris või stuudiokorteris tulekustuti paigutada?

Köögi lähedale, kuid mitte pliidi kohale – tulekustuti peab olema kättesaadav ka siis, kui pliidipiirkond juba põleb.
Esiku või välisukse lähedale – nii on tulekustuti käepärast ka väljast sisenedes ja evakueerumisel kaasa haaramiseks.
Gaasiseadmete lähedale, kuid ohutus kauguses – gaasipliidiga korteris tasub kaaluda 4 kg ABC-pulberkustuti lisamist just selle seadme lähedusse, kuid mitte otse seadme kohale.

Tulekustuti tuleb paigaldada nii, et see oleks alati vabalt kättesaadav, mitte peidetud kapi taha või koormatud esemete alla. Teosta tulekustuti kontrolli vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

Tulekustuti eramusse

Eramaja puhul tuleb arvestada, et hoones on tavaliselt rohkem eraldi ruume ja tsoone (mitu korrust, garaaž, katlaruum), millest igaüks vajab läbimõeldud kustutivalikut – vaata täpsemalt allpool jaotust “Kuhu tulekustuti koju paigutada?”.

Milline tulekustuti sobib kööki?

Köök on kodu kõige tuleohtlikum tsoon, sest just seal kasutatakse suurt kuumust, lahtist tuld ning kuuma õli. Kööki on kõige mõistlikum valida:

6 l ABF-vahtkustuti – universaalne valik, mis sobib nii tahkete ainete kui ka rasvapõlengute kustutamiseks.
6 l veeudukustuti – peenpihustusega veeudu jahutab kuuma õli tõhusalt ilma pritsimise ja leegipursketa, mistõttu sobib see ka väiksemate köögirasva põlengute kustutamiseks.
2-liitrine F-klassi tulekustuti* – spetsiaalselt fritüüri- ja pannirasva jaoks mõeldud kustuti, mis tekitab kuumale õlile lämmatava vahu- ja seebikihi.

* 2-liitrine kustuti on piisav ja õige valik kööki, kui plaanitakse paigaldada täiendav 6 l tulekustuti.

NB! Kunagi ei tohi kuuma õli või rasva kustutada tavalise veega või (jugaga) veekustutiga – see põhjustab plahvatusliku leegipurske.

Kuhu paigaldada tulekustuti?

Köögi lähedale, kuid mitte pliidi kohale – tulekustuti peab olema kättesaadav ka siis, kui pliidipiirkond juba põleb.
Esiku või välisukse lähedale – nii on tulekustuti käepärast ka väljast sisenedes ja evakueerumisel kaasa haaramiseks.
Igale korrusele eraldi – mitmekorruselises majas peab tulekustuti olema kättesaadav mõlemal (või kõigil) korrustel, mitte ainult alumisel korrusel, kuna tulekahju korral ei pruugi olla aega ega võimalust teisele korrusele tulekustuti järele minna.
Gaasi- või õliküttega katlamajja – kui majal on eraldi katlaruum gaasi- või õliküttega kütteseadmele, tuleb sinna paigaldada vähemalt 4 kg ABC-pulberkustuti. Katlaruum on kõrgendatud riskiga tsoon, kus võib esineda nii gaasileket (klass C) kui ka küttesüsteemi õlileket (klass B), mistõttu on universaalne pulberkustuti siin kõige õigem valik.

Tulekustuti tuleb paigaldada nii, et see oleks alati vabalt kättesaadav, mitte peidetud kapi taha või koormatud esemete alla. Teosta tulekustuti kontrolli vähemalt üks kord kahe aasta jooksul

Punane 5 kg süsihappegaaskustuti B-klassi ja elektriseadmete põlengu ohutuks kustutamiseks.

Garaaž – kustuti valik sõltub kasutusotstarbest:

Garaaž ei ole kõikjal ühesugune ruum, mistõttu ka sobiv tulekustuti sõltub ruumi tegelikust kasutusotstarbest:

Töökoda ja hobiauto hoidmine (kus tehakse remonti, kasutatakse elektritööriistu ja hoitakse väärtuslikku sõidukit) – sobib 5 kg CO₂-kustuti, kuna see ei jäta pärast kustutamist jääke, mis võiksid kahjustada kallihinnalise auto lakki, sisustust, elektroonikat või tööriistu, ning sobib hästi ka elektriliste tööriistade ja akulaadijate põlengute kustutamiseks.
Segaladu ja arhiiv (kus hoitakse pappkaste, dokumente, mööblit vms tahket materjali, tööriistu, kütuseid, lahusteid, värve.) – sobib 6 l ABF-vahtkustuti, mis on tõhus tahkete ainete (klass A) kustutamisel ega tekita tugevat tolmupilve, mis raskendaks hiljem asjade ja dokumentide korrastamist. Kustutab kütuse, värvide või õlidega (klass B) seotud põlengud.
Külm ja kütmata garaaž – sobib 4 kg ABC-pulberkustuti, kuna vee- ja vahtpõhised kustutid võivad külmumisohu tõttu miinuskraadides muutuda kasutuskõlbmatuks (v.a spetsiaalselt madala töötemperatuuriga, kuni -20 °C vastu pidavad vahtkustutid). Pulberkustuti talub laia temperatuurivahemikku ja sobib seega hästi kütteta ruumi. Suuremate garaažide puhul tuleks valida 6 kg pulberkustuti.

NB! Kui garaažis on liitiumioonakude laadimispunkt, siis tuleks lisada täiendavalt vähemalt üks 2 l Li-ion-akude tulekustuti.

Kuidas käituda erinevat tüüpi põlengu korral?

Tahke aine põleng (klass A)

Tahke aine põleng (mööbel, tekstiil, paber, puit) on kodus kõige levinum tulekahjutüüp ning enamasti ka kõige lihtsam algstaadiumis kustutada.

Kasutage veeudukustutit või ABF-vahtkustutit – mõlemad on tahkete ainete kustutamisel väga tõhusad, ei tekita tugevat tolmupilve ning on pärast kasutamist lihtsad koristada.
ABC-pulberkustuti sobib samuti, kuid tekitab siseruumides tugeva tolmupilve, mis halvendab nähtavust ja rikub tulega mittekokku puutunud esemeid – kasutage seda pigem siis, kui teist tüüpi kustutit käepärast ei ole.
Suunake kustutusjuga leekide põhja ja liikuge süstemaatiliselt üle kogu põleva ala – nii välditakse üksikute hõõguvate koldete taassüttimist.
Kontrollige pärast kustutamist hõõgumiskoldeid – tahked materjalid (nt padjad, madratsid) võivad seestpoolt hõõguda ka pärast nähtavate leekide kustumist, mistõttu tasub ala mõnda aega jälgida või valada peale lisaks veidi vett.

Vedelikupõleng (klass B)

Vedelikupõleng (bensiin, lahustid, värvid, õlid) levib tavaliselt kiiremini kui tahke aine põleng, kuna vedelik võib voolata ja süttiv pind laieneda.

Ärge kunagi kasutage vett – vesi ei sega vedelkütusega ning võib süttinud vedeliku hoopis laiali pihustada, levitades tuld suuremale alale.
Kasutage vahtkustutit või pulberkustutit – ABF-vahtkustuti moodustab vedeliku pinnale lämmatava kile, mis takistab hapniku juurdepääsu ja hoiab ära taassüttimise. ABC-pulberkustuti sobib samuti, kuid ei jahuta pinda nii tõhusalt kui vaht.
Suunake kustutusjuga leekide põhja, mitte leekide otsa – nii katkestatakse põlemisreaktsioon kiiremini.
Eemaldage võimalusel süttimisallikas – kui vedelikuallikas (nt lekkiv kanister) on ohutu eemaldada, tehke seda alles pärast leekide kustutamist, mitte enne.

Gaasipõleng (klass C)

Gaasipliidi, -boileri või muu gaasiseadme põlengu puhul on esmane ja kõige tähtsam samm gaasi juurdevoolu sulgemine, kuna gaas toimib omal jõul põlengu allikana ning selle kustutamine ilma juurdevoolu peatamata võib tekitada uue plahvatusohtliku pilve.

Sulgege esmalt gaasivarustus – kui see on võimalik ohutult teha, kustub tuli sageli iseenesest.
Kui leek jääb põlema (nt kahjustatud toru või ühenduse tõttu), kasutage ABC-pulberkustutit – ainuke tavapärane koduseks kasutamiseks mõeldud kustuti, mis on sertifitseeritud C-klassi (gaas) kustutamiseks. CO₂-kustuti ei ole ametlikult C-klassi jaoks sertifitseeritud, kuid sobib gaasiseadme vahetus läheduses oleva elektroonika (nt gaasiboileri juhtplokk) kustutamiseks.
Gaasilekke kahtlusel ärge kunagi lülitage sisse ega välja elektriseadmeid, süüdake tuld (sh valgustulukesi) ega kasutage mobiiltelefoni ruumis – see võib tekitada sädeme, mis süütab lekkinud gaasi.
Ventileerige ruum, sulgege gaas peakraanist ning lahkuge hoonest, helistades hädaabinumbril 112.

Rasva- ja toiduõlipõleng (klass F)

Rasva- ja toiduõlipõleng (fritüür, pann, muu köögis kasutatav õli) on kodudes üks ohtlikumaid tulekahjutüüpe, kuna kuum õli võib süttimisel väga kiiresti eskaleeruda ning selle vale kustutamisviis põhjustab tihti hoopis suurema õnnetuse kui algne põleng.

Ärge kunagi kasutage tavalist (jugaga) veekustutit ega valage peale vett – vesi muutub kuumal õlil koheselt auruks ja paiskab põleva rasva plahvatuslikult laiali, süüdates ka ümbritseva köögi.
Kasutage F-klassi tulekustutit või ABF-vahtkustutit – need tekitavad õli pinnale lämmatava vahu- ja seebikihi, mis katkestab põlemisreaktsiooni ja hoiab ära taassüttimise.
Peenpihustusega veeudukustuti on samuti ohutu valik – erinevalt tavalisest veejoast ei tekita see pritsimist, vaid jahutab õli pinda kontrollitult.
Kui kustutit pole käepärast, katke pann kaanega või tuletõkketekiga – see katkestab hapniku juurdepääsu ja võib väiksema põlengu iseenesest kustutada. Ärge kunagi püüdke põlevat panni kandma minna.
Lülitage pliit kohe välja, kui see on ohutult tehtav ilma leekide kohale kummardumata.

Elektriseadme põleng

Elektriseadme põleng (elektrikilp, pesumasin, kuivati, muu koduelektroonika) on ohtlik eelkõige elektrilöögi riski tõttu, kuni seade on pingestatud.

Kui võimalik, lülitage seade välja ja eemaldage vooluvõrgust – tõmmake pistik pesast välja või lülitage välja vastav kaitse elektrikilbist, enne kui kustutamist alustate. See vähendab oluliselt elektrilöögi riski.
Kasutage CO₂-kustutit või dielektriliselt testitud veeudukustutit – CO₂ kustutab lämmatamise põhimõttel ega jäta jääke, mis kahjustaksid tundlikku elektroonikat. Meie veeudukustutid, mis on läbinud dielektrilisuse katse kuni 36 kV pingega, sobivad samuti ohutult ka pingestatud seadmete kustutamiseks.
Kui te ei ole kindel, kas seade on pingest lahutatud, käsitlege seda alati kui pingestatut ja kasutage ainult elektrit mittejuhtivat kustutit.
Suurema põlengu või lühise kahtluse korral lülitage välja peakaitse kogu majale või korterile, mitte ainult üksikule seadmele, ja teavitage päästeteenistust.

Liitiumioonaku põleng (klass L)

Liitiumioonaku põleng (nutiseadmed, akutööriistad, e-liikurid) on üks keerulisemaid koduseid tulekahjutüüpe, kuna akuelementide vahel võib tekkida keemiline ahelreaktsioon (nn thermal runaway), mis taassüttib korduvalt ka pärast esmast kustutamist.

Kasutage spetsiaalset hüdrogeellisandiga liitiumioonakude tulekustutit, mis tungib akuelementide vahele ja jahutab aku maha – tavaline ABC pulber- või CO₂-kustuti ei suuda ahelreaktsiooni peatada.
Katke seade tuletõkketekiga, kui kustuti pole kohe käepärast või kui põleng on juba levimas – see aeglustab hapniku juurdepääsu ja piirab leekide levikut ümbritsevale.
Ärge jätke jahutamist pooleli liiga vara – isegi kui leegid näivad kustunud olevat, võib aku sisemuses jätkuda kuumenemine ning põleng mõne aja pärast taassüttida. Jahutage nii kaua kui võimalik ja jälgige seadet vähemalt mõni tund pärast intsidenti.
Evakueerige ruum ja teavitage päästeteenistust, kui põleng ei ole kohe kontrolli all – liitiumioonakude põlengud tekitavad ka mürgiseid gaase.