Voolikusüsteemi veeandmisvõime tõhususe kontroll

Mis paigaldis ja protseduur see on?

Tuletõrje voolikusüsteem on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel tulekustutusseade, mille eesmärk on päästa elusid, kaitsta vara ja piirata tule levikut, pakkudes ohuolukorras piiramatut kustutusvett. Et aga see süsteem kriisihetkel päriselt toimiks, ei piisa vaid terved voolikust – vesi peab tulekoldesse jõudma õige surve ja kogusega. Veeandmisvõime tõhususe kontroll on süsteemi iga-aastase tehnilise hoolduse üks kõige olulisemaid osi. See on praktiline katse, mille käigus mõõdetakse kalibreeritud seadmetega reaalselt ära, kas voolikukapist tuleva kustutusvee hulk ja joa pikkus on tulekahju kustutamiseks piisavad.

Miks on selle tõhususe kontrollimine oluline?

Kuigi visuaalselt võib voolikukapp tunduda laitmatus korras, võib torustikus või pumbasüsteemis peituda varjatud probleeme. Veeandmisvõime mõõtmine on kriitilise tähtsusega kolmel põhjusel:

• töökindlus kriisihetkel – ohuolukorras ei ole kasu nõrgast veenirest; ainult reaalne koormustest ja vooluhulga mõõtmine annavad 100% kindluse, et süsteem pakub tulekahju kustutamiseks vajalikku survet ja ulatust;

• seadus- ja kindlustusnõuete täitmine – siseministri määrus nr 44 nõuab veeandmisvõime ametlikku katsetamist ja dokumenteerimist; kontrollitud ja nõuetele vastav süsteem hoiab ära Päästeameti ettekirjutused ja tagab kahjujuhtumi korral kindlustuskaitse kehtivuse;

• süsteemi eluea pikendamine – mõõtmiste käigus saab varakult avastada torustiku ummistusi, sulgklappide tõrkeid või rõhutõstepumpade efektiivsuse langust, säästes sind hilisematest ja kordades kallimatest avariiremontidest.

Millised toimingud tehakse kontrolli käigus?

Pädev spetsialist viib hoones läbi põhjaliku tehnilise katsetuse, mis hõlmab järgmisi tegevusi:

• mõõteseadmete ühendamine ja ettevalmistus – voolikusüsteemi ühendatakse spetsiaalne kalibreeritud mõõteseade, avatakse sulgklapid ning rakendatakse rõhutõsteseadmed (automaatselt või nupuvajutusega);
• kustutusvee hulga mõõtmine – kontrollitakse, kas süsteem tagab normatiivse veehulga (näiteks vähemalt 102 l/min ehk 1,7 l/s või 150 l/min ehk 2,5 l/s, sõltuvalt hoone kasutusviisist);
• kustutusjoa pikkuse ja kuju hindamine – kustutusjuga reguleeritakse kooniliseks või kompaktseks ning joa pikkus mõõdetakse täpselt mõõdulindiga;
• reservpumba testimine – juhul kui süsteemi on integreeritud reservpump, korratakse kogu katsetust ka selle rakendumisel, tagamaks topeltturvalisus.

Kui tihti tuleb katsetust teostada?

Voolikusüsteemi veeandmisvõime testimise sagedus on rangelt reguleeritud Eesti seadusandluse ja standarditega:

• vähemalt kord aastas (iga 12 kuu järel) – vooluhulga ja joa pikkuse ametlik katsetus tuleb läbi viia vähemalt kord aastas;
• erakorraliselt pärast riket või kahtlust – kui kvartaalse visuaalse vaatluse käigus avastatakse rõhulangus või torustiku defekt, tuleb veeandmisvõimet testida koheselt pärast remonti;
• lisaks iga-aastasele katsetusele jätkuvad süsteemi tavapärased kvartaalsed vaatlused ning iga 5 aasta järel toimuv voolikute survetest.

Omaniku kohustused paigaldise hooldamisel

Hoone esmase tuleohutuse alustala oled sina. Sinu peamised kohustused süsteemi valmisoleku tagamisel on järgmised:

• korrapärase katsetuse tellimine – jälgi, et eelmisest ametlikust veeandmisvõime kontrollist ei mööduks üle 12 kuu;

• visuaalne kontroll ja vaba juurdepääs – taga spetsialistidele testide läbiviimiseks takistusteta ligipääs voolikukappidele ja pumbasõlmele;

• pädeva hoolduspartneri valimine – usalda vooluhulkade mõõtmine ja joa pikkuse katsetamine vaid asjakohase väljaõppega spetsialistidele, kellel on olemas taadeldud ja kalibreeritud mõõteseadmed;

• hoolduspäeviku täitmine – veendu, et kõik katsetuste tulemused, mõõdetud veehulgad ja spetsialisti koostatud aktid saaksid korrektselt kantud hoone tuleohutuspäevikusse.