Süsihappegaaskustuti survetest

Mis on survetest?

Survetest on põhjalik hooldustoiming, mille käigus kontrollitakse tulekustuti kesta ehk ballooni vastupidavust. Protsessi alguses eemaldatakse kustutist kustutusaine ning võetakse küljest voolik koos lehtriga, käivitusmehhanism ja muud osised. Seejärel tehakse balloonile põhjalik väline visuaalne kontroll ja sisemine uuring, et tuvastada võimalikke vigastusi või korrosiooni. Kui kontroll on edukalt läbitud, asetatakse balloon katsestendi.

Kuidas tehakse survetesti süsihappegaaskustutile?

Katsestendis täidetakse süsihappegaaskustuti balloon veega ja suletakse spetsiaalse kiirühendusega. Balloon ühendatakse seadmetega ning rõhku tõstetakse järk-järgult kuni ettenähtud testrõhuni. Balloon peab sellele survele vastu pidama vähemalt 30 sekundit.

Miks survestatakse ballooni veega (mitte õhuga)?

Survetesti tehakse alati veega, kuna vesi on praktiliselt kokkusurumatu. Kui balloon peaks testi käigus purunema, siis vesi lihtsalt voolab välja ja rõhk langeb hetkega. Suruõhuga testimine oleks aga eluohtlik, kuna õhk paisub purunemisel plahvatuslikult.

Kui suur on süsihappegaaskustuti testrõhk?

Erinevatel mudelitel võib see olla erinev, jäädes tavaliselt 230–350 bar vahele. Täpne väärtus on stantsitud igale balloonile tähisena PT (näiteks PT 315 BAR tähendab 315-baarist katserõhku).

Miks testrõhk on nii kõrge?

Süsihappegaaskustutis on loomupäraselt väga kõrge rõhk. 20 °C juures on see umbes 55 bar, kuid temperatuuri tõustes 60 °C-

-ni võib rõhk kerkida juba 178 baarini. Ohutuse tagamiseks on kõik kustutid varustatud kaitseklapiga.

Mis on kaitseklapi ülesanne?

Kaitseklapp tagab kustuti ohutu tühjenemise, kui rõhk peaks mingil põhjusel (nt kuumus) liialt tõusma. Klapis on purunev disk, mis puruneb rõhul, mis on suurem kui lubatud töörõhk, kuid väiksem kui ballooni testrõhk. Purunenud diski ei parandata, vaid see asendatakse alati uuega.

Kas ka teisi komponente testitakse?

Lisaks balloonile tuleb katsetada ka kustutivoolik koos lehtriga. Kuna voolikut läbiv süsihappegaasi rõhk on väga suur, siis vooliku katsetusrõhk võib olla isegi 230 – 250 baari. Väga palju on ettetulnud juhuseid, kus süsihappegaaskustuti kasutamisel lõhkes kustutivoolik. Selline plahvatus aga võib otseselt olla ohtlik kasutajale või vigastada lähedal viibivaid isikuid. Kui tootja ei näe ette vooliku vahetust iga survetesti käigus, siis tuleb teostada sellele alati survetest vastavalt voolikule märgitud testrõhuga.

Kuidas märgistatakse balloon pärast survetesti

Pärast edukat survetesti lüüakse balloonile märgis, näiteks:

04.2026 ☆ KK EE

See tähistab testi aega (aprill 2026), survetesti teostajat (Kustutikeskus) ja päritoluriiki (Eesti). Järgmine test ootab ees 10 aasta pärast.

Kui tihti tehakse süsihappegaaskustutile survetest?

Süsihappegaaskustuti balloonile ja voolikule teostatakse survetest üks kord 10 aasta jooksul.

Kes teostab süsihappegaaskustuti survetesti?

Süsihappegaaskustutite professionaalset survetesti teostab Kustutikeskus OÜ. Asume aadressil Kuma 4, Peetri. Tule ja veendu oma ohutusseadmete töökindluses!

Vaata oma kustuti pealt järele – millal teostati viimane survetest? Kui kuupäev on lähenemas, võta meiega ühendust!