Kuidas valida sobiv tulekustuti kauplusesse ja kaubanduspinnale?

Kauplus on suure külastatavusega avalik ruum, kus igapäevaselt viibib arvukalt kliente ning kus hoiustatakse suures koguses müügikaupa ja puidust ning plastist pakendeid. Tuleohutuse seisukohalt on kaubanduspind riskantne keskkond, kus esikohal on ostjate ja personali kiire evakueerimine ning varakahjude vältimine. Millised tulekustutid peavad kaupluses olema, miks vale kustutitüüp võib tekitada klientides paanikat või rikkuda terve müügisaali kaubavaru ja kuidas tagada igas tsoonis maksimaalne turvalisus?

Miks on kauplus kõrgendatud riskiga keskkond?

Kaupluses ja kaubanduskeskuses koondub ühte hoonesse mitu erineva iseloomuga ohutsooni:
Müügisaal ja suur külastajate hulk – tulekahju puhkemisel viibib ruumis palju inimesi, kes ei tunne hoone evakueerimisteid, mistõttu on paanika oht suur.
Suured kaubakogused ja pakendid – müügisaalis ja ladudes on suur kogus paberit, pappi, plastikust pakendeid ning tekstiili, mis süttivad kiiresti.
Toiduvalmistamine ja soojalett – kulinaariaosakondades ja pagarialadel kasutatakse lahtist tuld, friteerimisõlisid ja suure võimsusega küpsetusahjusid.
Elektroonika ja valgustus – müügisaali ulatuslik valgustuspark, külmvitriinid, kassasüsteemid ja iseteeninduskassad töötavad pideva koormuse all.
E-liikurid ja laadimispunktid – klientide ja kullerite e-tõukerattad, e-jalgrattad ning kaupluse hooldus- ja laotehnika akujaamad.

Mis meil tegelikult kaupluses põleda võib?

Tulekustuti valimisel on esimeseks reegliks mõista, et “universaalset imevahendit” pole olemas. Peate teadma, mis tüüpi materjalid kaupluse eri tsoonides põleda võivad:
Tahked ained (klass A) – müügikaubad, riided, mööbel, pappkastid, alused, paber ja plastpakendid.
Põlevvedelikud (klass B) – kodukeemia, parfümeeria, alkohole sisaldavad tooted, vedelkütted ja hooldusvahendid.
Rasvad ja toiduõlid (klass F) – kaupluse köögi ja soojaleti fritüürid, pannid ning toiduvalmistamise õlid.
Elektriseadmed – külmutusseadmed, kassasüsteemid, elektrikilbid, serverid ja müügisaali valgustus.
Liitiumioonakud (klass L) – müügil olevad akuseadmed, kullerite e-liikurid, mobiiltelefonid ning laotehnika akupakettid.

Tulekustuti valik ja hulk sõltub auditist ja seadusandlusest

Kauplustes ja kaubanduspindadel jagunevad ruumid funktsionaalselt viieks põhiliseks tsooniks – müügisaal, ladu ja kaubavastuvõtuala, köök ja soojalett, kassa- ja tehnikaalad ning laadimispunktid:

Müügisaal – ala, kus viibib korraga palju kliente ja kus tagatakse eelkõige evakueerimisteede turvalisus ning kaubavaru (paber, papp, plastpakendid, tekstiil) kiire süttimisohu kontroll.
Ladu ja kaubavastuvõtuala – tagaruumid ja lossimisala, kus hoiustatakse suuri kaubakoguseid ja pakendeid ning kus tuleoht on kõrgeim.
Köök ja soojalett – tootmisala, kus peamine fookus on toiduvalmistamise ja rasvapõlengute kiirel lokaliseerimisel.
Kassa- ja tehnikaalad – müügisaali valgustuspark, külmvitriinid, kassasüsteemid ja elektrikilbid, mis töötavad pideva koormuse all.
Laadimispunktid – klientide, kullerite ja kaupluse enda e-liikurite ning laotehnika akude laadimiskohad.

Tulekustuti valik ja paigaldamine peab lähtuma siseministri määrusest nr 44 ning tulekustutite auditist. Auditi käigus hinnatakse võimalikke riske ja tulekustuti sobivust antud keskkonda.

• Müügisaal – iga 200 m² peab olema vähemalt üks tulekustuti.
• Ladu ja kaubavastuvõtuala – iga 200 m² peab olema vähemalt üks tulekustuti.
• Köök ja soojalett – iga 200 m² peab olema vähemalt üks tulekustuti. NB! Kui köögitsoonis ei ole paigaldatud ABF-vahtkustutit, siis tuleb lisaks paigaldada veel üks 2-liitrine F-klassi tulekustuti!
• Kassa- ja tehnikaalad – iga 200 m² peab olema vähemalt üks tulekustuti.
• Parkimismaja – üks tulekustuti iga 50 sõidukikoha kohta.

Kui hoones on lisaks tulekustutitele ka voolikusüsteem, võimaldab see vähendada tulekustutite hulka 25%. Juhul kui hoone on kaitstud sprinkleriga, annab see võimaluse vähendada tulekustutite hulka 50%. Siinkohal tuleks meeles pidada, et see on ligikaudne arv. Alati tuleb arvestada riske ja ohte, mida ei saa mõõta ainult ruutmeetrite järgi, vaid arvesse tuleb võtta ruumide kasutusotstarvet, inimeste arvu ja hoone eripära.