Tuletõrjevoolikute survetest ja viieaastane hooldus

Mis protseduur see on?

Tuletõrjevoolik on hoone voolikusüsteemi kõige kriitilisem lüli, mille otsene ülesanne on toimetada vesi tuletõrjekraanist tulekoldesse. Viieaastane hooldus ehk survetest on põhjalik tehniline protseduur, mille eesmärk on kontrollida vooliku ja selle ühenduste reaalset füüsilist vastupidavust. Erinevalt tavapärasest iga-aastasest kontrollist viiakse voolikud selleks objektilt spetsiaalselt varustatud töökotta. Katsetuse eesmärk on tagada, et voolik peaks ohuolukorras vastu maksimaalsele veesurvele ja hüdraulilistele löökidele – pakkudes seeläbi sajaprotsendilist kindlust elude päästmisel, vara kaitsmisel ja tule leviku piiramisel.

Miks on hooldus oluline?

Aastate jooksul võivad vooliku materjalid voolikukapis seistes väsida, hõõrduda või mikrotasandil praguneda. Nende peidetud vigade avastamiseks on survetesti läbiviimine äärmiselt oluline kolmel põhjusel:

• töökindlus kriisihetkel – survestamine simuleerib reaalset ja maksimaalset tööolukorda, aidates välistada riski, et nõrgenenud voolik või liitmik puruneb käes just siis, kui sekundid on elulise tähtsusega;
• seadus- ja kindlustusnõuete täitmine – siseministri määrus nr 44 ja standard EVS-EN 671-3 teevad voolikute viieaastase survetesti kohustuslikuks; korrektselt testitud ja dokumenteeritud seadmed on vältimatu eeldus kindlustuskaitse kehtivusele kahjujuhtumi korral;
• süsteemi eluea pikendamine (säästlikkus) – amortisatsiooni, lekete ja defektsete ühenduste õigeaegne tuvastamine töökojas hoiab ära vooliku ootamatu purunemise hoones sees, säästes sind olulistest veekahjustustest ja kallistest remonditöödest.

Millised toimingud tehakse hoolduse käigus?

Pädev spetsialist viib spetsiaalses töökojas läbi range kontrollprotseduuri, mis koosneb järgmistest tehnilistest tegevustest:

• ettevalmistus ja transport – tuletõrjevoolikud demonteeritakse hoone voolikukappidest ja toimetatakse turvaliseks katsetamiseks töökotta;
• survestamine ja katsetamine – voolikusse lastakse spetsiaalsete seadmete abil surve, mis simuleerib süsteemi maksimaalset veesurvet, arvestades ka hüdraulilist lööki;
• defektide ja lekete tuvastamine – rõhu all olevat voolikut, kiirliitmikke ning ühendusi kontrollitakse hoolikalt lekete, kulumisjälgede ning mehaaniliste vigastuste osas;
• kuivatamine ja märgistamine – testi edukalt läbinud voolikud kuivatatakse, varustatakse nõuetekohase hooldusmärgisega (kus on kirjas hoolduse kuu ja aasta) ning paigaldatakse tagasi objektile.

Kui tihti tuleb hooldada?

Voolikute survestamise sagedus on konkreetselt reguleeritud Eesti standardite ja seadusandlusega:

• vähemalt kord viie aasta jooksul – iga voolikusüsteemi lamevoolik ja pooljäik voolik peab läbima ametliku survetesti maksimaalsel töörõhul;;

• kohene katsetamine rikke kahtlusel – kui igapäevase, kvartaalse või iga-aastase vaatluse käigus avastatakse voolikul mehaanilisi vigastusi, suunatakse see koheselt testimisse.

Omaniku kohustused paigaldise hooldamisel

Hoone ohutuse eest vastutava isikuna on sinu roll tagada süsteemi katkematu valmisolek. Sinu peamised kohustused on järgmised:

• tähtaegade jälgimine ja visuaalne kontroll – vaata korrapäraselt üle voolikusüsteemi kappides asuvad hoolduslipikud, veendumaks, et viieaastane hoolduse tähtaeg ei ole ületatud;
• pädeva hoolduspartneri valimine – voolikute eemaldamist ja survestamist tohib läbi viia vaid vastavat kompetentsi ning tehnikat omav asjatundlik spetsialist;
• riketest operatiivne teatamine – kui avastad voolikul nähtavaid kahjustusi või kui paigaldist on hiljuti kasutatud, võta operatiivselt ühendust oma hoolduspartneriga;
• hoolduspäeviku täitmine – kõik voolikute eemaldamised, survestamised ja defektsete voolikute asendamised tuleb kanda taasesitamist võimaldavas vormis tuleohutuspäevikusse.