Sprinkleri pumpade katsetamine

Mis paigaldis ja protseduur see on?

Sprinklersüsteemi pumbad ehk rõhutõstepumbad on hoone automaatse tulekustutussüsteemi n-ö süda, mille ülesanne on tagada vee jõudmine tulekoldesse õige surve ja vooluhulgaga. Pumbasüsteemi peamine eesmärk on päästa elusid, kaitsta vara ja piirata tule levikut, varustades hoonet katkematu kustutusveega kuni päästjate saabumiseni. Sprinkleri pumpade katsetamine (ehk automaatpumba voolukatse) on spetsiifiline protseduur, mille käigus testitakse reaalses olukorras spetsiaalsete mõõteseadmetega, kas see seade suudab kriisihetkel töötada nõutud võimsusel.

Miks on katsetamine oluline?

Sprinkleripump võib seista ooterežiimil aastaid, kuid ohuolukorras peab see aktiveeruma sekundi murdosa jooksul ja töötama täisvõimsusel. Aastase voolukatse läbiviimine on süsteemi toimimiseks elutähtis kolmel põhjusel:

• töökindlus kriisihetkel – ainult reaalne veevooluga katsetamine annab 100% kindluse, et pump suudab tagada vajaliku veehulga ja -surve; seisnud pumba puhul võib esineda varjatud tõrkeid, mis muudaksid kogu automaatse kaitsemeetme tulekahju korral kasutuks;
• seadus- ja kindlustusnõuete täitmine – standard EVS-EN 12845 näeb ette ranged reeglid pumpade regulaarseks testimiseks; korrektne katsetuste läbiviimine ja dokumenteerimine on vältimatu eeldus Päästeameti nõuete täitmiseks ja kindlustushüvitise saamiseks kahjujuhtumi korral;
• süsteemi eluea pikendamine – mõõteseadmetega töötades on võimalik avastada pumba efektiivsuse langust või torustiku läbilaskvuse probleeme juba varajases staadiumis, mis hoiab ära terve pumbasüsteemi ootamatu purunemise ja säästab sind ulatuslikest remondikuludest.

Millised toimingud tehakse katsetuse ja hoolduse käigus?

Pädev spetsialist viib pumplas läbi reaalse koormustesti, kasutades selleks kalibreeritud mõõteseadmeid:

• eeltööd ja paigaldus – tutvutakse hoone projektdokumentatsiooni ja pumpade karakteristikutega ning paigaldatakse spetsiaalsed veehulga mõõteseadmed;
• näitajate mõõtmine – töötava süsteemi pealt fikseeritakse eraldi iga rõhutõstepumba tegelik rõhk, vooluhulk ja maksimaalne voolukiirus;
• vee turvaline suunamine – katsetuse käigus liikuv vesi suunatakse tagasi veemahutisse või ühisveevärgi puhul ohutult kanalisatsiooni, et vältida hoones veekahjustusi;
• ilma pumbata süsteemide testimine – ka ilma eraldiseisva rõhutõstepumbata sprinklersüsteemide puhul mõõdetakse rõhku ja vooluhulka igal juhtsõlmel eraldi;
• tulemuste fikseerimine – kõik andmed dokumenteeritakse ja koostatakse ametlik kirjalik akt, mis esitatakse tellijale viie tööpäeva jooksul.

Kui tihti tuleb paigaldist katsetada?

Pumpade voolukatse sagedus on rangelt reguleeritud standardiga EVS-EN 12845 ja objekti hooldusplaaniga:

• kord aastas (iga 12 kuu järel) – automaatpumba voolukatse on aastahoolduse tähtsaim osa ja see tuleb teostada vähemalt kord aastas, kusjuures katsetuste vahe ei tohi ületada 12 kuud;

• lisaks aastasele koormustestile on kohustuslik igapäevaselt/iganädalaselt jälgida pumpla näidikuid ning teostada diiselpumpade lühiajalisi testkäivitusi.

Omaniku kohustused paigaldise hooldamisel

Sinu kui hoone omaniku või haldaja roll on luua katsetuseks vajalikud tingimused ja hoida süsteemi igapäevaselt korras:

• katsetuse aja kokkuleppimine ja teavitamine – koordineeri hoolduspartneriga sobiv aeg (tööajal, pärast tööpäeva või nädalavahetusel), mis häiriks hoone igapäevatööd kõige vähem, ning arvesta, et ühisveevärgist katsetuseks võetud vee eest tuleb tasuda vee-ettevõtjale;
• visuaalne kontroll ja vaba juurdepääs – jälgi pumplas igapäevaselt näidikute olekut, välista lekkeid ning taga spetsialistidele vaba ja puhas ligipääs pumbasõlmele;
• pädeva hoolduspartneri valimine – usalda süsteemi voolukatse ja tehnilised mõõtmised vaid asjakohase väljaõppega ja kogenud turvatehnikutele;
• hoolduspäeviku täitmine ja rikete operatiivne lahendamine – taga, et katsetuse ametlik akt lisatakse koheselt hoone tuleohutuspäevikusse ning kui test näitas vooluhulga või rõhu langust, telli koheselt vajalikud remonditööd.